Egiptus
Riiklik korraldus Egiptus, ametliku nimega Egiptuse Araabia Vabariik, asub Kirde- Aafrikas. Osa riigi territooriumist, Siinai poolsaar, aga Aasias. Kahte merd, Vahemerd ja Punast merd ning kahte maailmajagu Aafrikat ja Aasiat, ühendab Egiptusele kuuluv Suessi kanal. Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi Suessi kanali. Teisteks tuluallikateks on nafta- ja gaasitootmine ning turismitööstus. Igal aastal külastab Egiptust ligikaudu 9 miljonit välisturisti. Seadusandlik võim kuulub Egiptuses kahekojaline parlamendile, mille moodustavad Rahvakogu ja Nõuandev Kogu. Täidesaatev võim on presidendil, asepresidentidel ning ministrite kabinetil, mille liikmed peavad olema vähemalt 35 aastat vanad. Egiptus jaguneb 26 kubernerkonnaks (muhafazah). Alates 1981. aastast on parlamentaarse riigi eesotsas laialdaste volitustega president Mohamed Hosni Mubarak. Maa ja rahvas Egiptuses elab üle 80 miljoni elaniku, neist enamiku( 94 %) elukohaks on Niiluse jõe ümbrus ja rannikualad, mis omakorda moodustavad vaid 4% kogu riigi territooriumist. Niiluse orus tegeletakse põllumajandusega, aastas saadakse 2–3 saaki. Egiptuses kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, ube, tomateid, suhkruroogu, sidruneid, datleid. Ülejäänud osa maast on lõputud mägised kõrbed, mida järjekindlalt püütakse katta kaasaegse maanteevõrgustikuga. Pealinn Kairo ca. 16 miljoni elanikuga on Aafrika suurim linn. Egiptus on väga homogeenne maa. 97 -98% elanikkonnast on egiptlased. Vähemusrahvuste hulka kuuluvad nuubialased, beduiinid jt. rändrahvaste esindajad. Riigikeel on on araabia keel. Teksti loevad araablased paremalt vasakule, aga arve vasakult paremale. Suuremates linnades ja kuurortides on laialdaselt kasutusel inglise ja prantsuse keel. | ||
Usk 1971.a. vastu võetud konstitutsiooni järgi on islam riigiusk. Ligi 95 % egiptlasest on islamiusku ( sunniidid), ülejäänud on koptikristlased, muistne rahvakild, kes peavad ennast Vana- Egiptuse põliselanike ja kristlaste otsesteks järglasteks. Kopti keel, mis kuni 12.saj. oli valitsevaks keeleks Egiptuses, kuuleb tänapäeval vaid kopti kiriku jumalateenistustel.
Tavad ja kombed Egiptuse igapäevaelu kulgeb islami seadustiku kohaselt. Reede on püha päev. Egiptuses on reede ja laupäev puhkpäevad, mil kauplused, riigiasutused, pangad on kinni või töötavad lühendatud tööajaga. Moslemite paastukuu, ramadaani algus, sõltub kuufaasist: usupüha algab üheksanda kuu noorkuu taevasse ilmudes ja lõpeb järgmisel noorkuul. Täpse algamisaja mõõdab välja ja määrab spetsiaalne Kuuvaatluse komitee.(vt. www.moonsighting.com). Sõltuvalt ajavöönditest on ramadaani algamisaeg erinevates maailma osades erinev. 2010.a. algab ramadaan ööl vastu 10.augustil ja lõpeb 9.septembril. Usule ustavad moslemid hoiduvad selle aja jooksul päeval söömisest, suitsetamisest ja seksist. Ramadaanile järgneb kolmepäevane tänupüha. Punase mere äärsetes kuurortides kulgev elu puhkajatele harjumuspärases korras. Nagu mujal Araabiamaades on kauplemine ja tingimine osa rahvuslikust suhtluskultuurist. Kindlaid reegeid, palju saab tingmisega kaubahinda alla ei ole. Seda kommet tuleks võtta lõbusa väljakutsena, mille lõpptulemus pakuks rahuldust nii müüja
Kohalikku päritolu alkohoolsetest jookidest on tuntumad Stella ja Sakkara õlled, populaarseimad veinid on Omar Khayyam, Obelisk, Grand Marquis (punane ja valge) ning Cru de Ptolemees (valge). Ajavahe ja ilm. Egiptuses on Eestiga sama aeg. Suveaeg algab hiljem ja lõpeb varem, kui Euroopa riikides. Kella edasi/tagasikeeramine toimub neljapäeva ööl vastu reedet on aprillis ja septembris - oktoobris kell Eestiga võrreldes 1 tund taga. Suveajale ülemineku kuupäev kõigub aastati oluliselt. Kliima on lähistroopiline ja kontinentaalne, suved kuum, talved aga soojad ja väheste sademetega.Kogu Egiptuse territooriumi iseloomustavad ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised. Nii näiteks võib Kairos jaanuaris-veebruaris olla päeval kuni 30 °C sooja, öösel aga langeb õhutemperatuur nullini ja madalamalegi. Kevadel puhub kuiv ja kuum tuul- hamsin, sel ajal võib palavus tõusta kuni 40 kraadini, õhuniiskus aga langeda alla 10%. Kõige sobivam aeg Egiptuses puhkuse veetmiseks on oktoobrist mai alguseni. Veetemperatuur Punases meres ei lange iial alla +20 °C, sooja on 25–30 kraadi | ||
Viisa Egitpusesse saab AINULT passiga, mis peab kehtima vähemalt 6 kuud pärast reisi( viisa) kehtivuse lõppu. Kuna Egiptus ei ole Euroopa Liidu liige, siis reisidokumendiks ID-kaart ei kehti. Viisa on kohustuslik ja vormistatakse sõltuvalt firmast, kas Tallinna lennujaamas enne väljalendu, lennuki pardal või piiril (ka hallide ja punaste passide puhul). Viisa maksab piiril 25 USD või Tallinnas hind 30 EUR. Alates 2009.aastast on kodanikel, kes reisivad Eestist Egiptusesse vene või halli passiga KOHUSTUSLIK omada ID kaarti, mis tõestab elamisluba Eestis. Lennule registreeritakse ainult need reisijad, kellel on esitada nii kehtiv pass kui ka ID kaart Tollieeskirjad Egiptusesse on lubatud sisse tuua 1 liiter kanget või 1 liiter lahjat alkoholi ja 200 sigaretti või 25 sigarit inimese kohta. Kuurortide kauplustes müüakse vaid kohalikku alkoholi. Kanget importalkoholi saab osta taxfree kauplustes ainult 24 tunni jooksul peal saabumist Egiptuse kaupade ostmisel ja väljaviimisel piiranguid ei ole. Rangelt on keelatud antiikesemete väljaviimine. Samuti ei tohi välja viia rohkem kui 100 aasta vanuseid ehteid, maale või vaipu. Rangelt on keelatud on koralle korjata ja maalt välja viia - isegi kui leiate need rannalt. Trahv võib olla soolane. Raha Egiptuses on käibel Egiptuse nael (LE). Egiptuse nael on umbes 1,8 Eesti krooni. Raha saab vahetada hotellides ning rahavahetuspunktides. Kõikjal saab maksta ka eurodes ja dollarites. Soovitav on kaasa võtta väiksemaid kupüüre ninh ka kohapeal vahetada väiksemate summade kaupa.
Egiptuse saatkond Helsingis Eesti Suursaatkond Egiptuses Arete Travel vahendab alljägnevate Eesti reisikorraldajate otselende Egiptuse kuurorditesse: GoAdventure OÜ www.goadventure.ee Skytravel OÜ - www.skytravel.ee UpTravel OÜ- www.uptravel.ee | ||
 |
| Egiptus |
