HISPAANIA
HISPAANIA
 |
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Kuningas Juan Carlos I(Juan Carlos Alfonso Víctor María de Borbón y Borbón-Dos Sicilias) on Hispaania troonil alates 1975.a. 1978.a. vastuvõetud konstitusiooni järgi on Hispaania parlamentaarne monarhia. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Kuningakojal põhiliselt lasub enamjaolt riigi esindamisfunktsioon. Hispaania koosseisu kuulub 17 autonoomset piirkonda ja kaks Marokko põhjarannikul asuvat linna-Ceuta ning Mulilla. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2008. aastal 3,1 miljonit inimest. Pealinna staatus 1561.a. Miljonilinn on ka Kataloonia pealinn Barcelona. Teised suuremad Hispaania linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza. Kanaari saared Kanaari saared on Euroopa üks populaarsemaid turismipiirkondi, eriti põhjaeurooplaste hulgas. Saared asuvad Atlandi ookeanis 100 km kaugusel Aafrika looderannikust ja on üks 17 Hispaaniale kuuluvast autonoomsest piirkonnast. Elankke üle 2 miljoni. Turistide arv aastas ligi 9 miljonit. Kanaarid koosnevad 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarest. Saarestiku suuremad ja tuntumad on Tenerife, Fuerteventura, Cran Canaria, Lanzarote , La Palma, jt. Kanaaridele pole kauge sõita. Ööpäevatemperatuuri kõikumised on väikesed. Suvel 24-26 kraaadi sooja, talvel 18-20. Ookeanivesi on talvel õhust veidi jahedam, aga kannatab ujuda küll. Sügis/talvel on veidi tuulisem ja sajab vihmagi. Kõik kaalub üle aastaringselt mahe kliima, hästi arenenud turismiteenindus ja turvalisus. Maa ja rahvas. Ligi 85% Hispaania territooriumist asub Pürenee( Ibeeria) poolsaarel koos Portugaliga.Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania põhja – ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida – ja lõunarannikut Vahemeri. Mandrist eraldab poolsaart Pürenee mäestik ja lõunatippu Aafrika rannikust 14 km. laiune Gibraltari väin. Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2009. aasta seisuga 45,8 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk ja keel Ajalooliselt on Hispaania katoliikluse kants Euroopas. Katoliiklik maa on Hispaania ka tänaseni. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. See pole aga takistanud Hispaaniat seadustada samasooliste abielu 2005.a.Riigikeel on hispaania keel ( espanol). Ametlikult on seadustatud ka kohalikud keeled nagu näiteks: Kataloonia autonoomses piirkonnas katalaani keel (catalan), Baskimaal baski keel (euskera); Galicia autonoomses piirkonnas galeegi keel (gallego), valencia keel (valenciano) Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Ajavöönd ja kliima GMT +1, Hispaanias on 1 tund Eesti ajast taga. Hispaania on mägisemaid piirkondi Euroopas ja sealset kliimat ei mõjuta mitte nii palju ookean kui just mäed. Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski pohiliselt vahemereline subtroopiline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talviti on vihmaperioodid. Euroopa kõige sademete vaeseimaid piirkondi on Hispaania kaguosa. Tavad ja kombed Hispaania ühendab Euroopat ja Aafrikat, asub keskteel kristluse ja islami vahel, tema randu uhab nii kinnine Vahemeri, kui tohutu Atlandi ookean. Kõik see ja palju muudki on kujundanud inimesi ja nende elukorda. Algteadmised külastatava maa ajaloost ja kultuurist lisavad reisirõõmu ja aitavad kontaktide loomisel alati kaasa. Hispaania eri piirkondade vahelised erinevused on eriti märgatavad ja hõlmavad kõiki eluvaldkondi. Hispaanlase piirkondlik identiteet on tugev ja kui me seda teadvustame ja hindame, siis tee kohalike südamesse ongi lahti. Hispaanlased on põhiloomult seltsivad ja elavad, kuid kuulus sõnaühend „ manana „ ehk eesti keeli „tänasida toimetused viska homse varna“ tähendab pigem seda, et hispaanlane jõuab kõike, päev ju pikk. Katoliikliku riigina on tugev perekond enamikul hispaanlastest elus esikohal. Põlvkondadevaheline side on endiselt tugev. Austatakse vanemaid ja jumaldatakse lapsi. VIISA 1. EESTI KODANIKU PASS ---------------------- Eesti kodanikule on Hispaaniasse reisimine viisavaba. Eesti kodanikud võivad siseneda Hispaania territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.Soovitav reisi- ja tervisekindlustus kogu reisi perioodiks. Eesti kodanik võib Kanaari saartele reisida samadel tingimustel nagu Hispaania territooriumile. 2. VENE KODANIKU PASS, OLEMAS ELAMISLUBA EESTIS ------------------------------------------------ Juhul kui on olemas elamisluba Eestis, on viisatingimused samad, mis Eesti hallile välismaalse passile. 3. EESTI HALL VäLISMAALASE PASS, OLEMAS ELAMISLUBA EESTIS --------------------------------------------------------- Viisavaba peale 21.12.07, juhul kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba. Viisata reisimise õigus on kõikidesse Schengeni liikmesriikidesse kuni 90 päeva kuue kuu jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Vajalikud dokumendid on: - pass, KEHTIV VÄHEMALT 3 KUUD PÄRAST REISI - Eesti elamisluba (originaal), KEHTIV VÄHEMALT 3 KUUD PÄRAST REISI - edasi- tagasi piletite broneering - tervisekindlustus kogu reisi perioodiks - piisavate rahaliste vahendite olemasolu kogu reisi perioodiks, umbes 65 eurot päevas inimese kohta, miinimum summa 561.60 eurot/ inimese kohta - soovitav kinnitus majutuse olemasolu kohta või kutse ("CARTA DE INVITACION"). - soovitav ärireisi korral kutse Hispaaniast http://www.vm.ee/est/kat_428/9155.html http://www.vm.ee/est/kat_428/8997.html Transport Hispaanias on parempoolne liiklus. Riiki katab laiaulatuslik auto- ja raudteede võrk, kõigi suuremate linnade vahel on regulaarne lennuühendus. Aafrika, Baleaaride ja Kanaari saarte vahel peavad ühendust reisilaevad. Autorent on väga levinud. Raha 2002. aasta märtsist on EURO ainus Hispaania territooriumil kehtiv rahaline maksevahend. Riigipühad:
Suursaadik Hr. ANDRES RUNDUCalle Claudio Coello 91 1D Madrid 28006Hispaaniatel. (34 91) 426 16 71 faks (34 91) 426 16 72e-mail: http://www.estemb.es AUPEAKONSUL BARCELONAS Hr. JOSEP LLUIS ROVIRAKonsulaarpiirkond: Kataloonia autonoomne piirkondAvinguda Diagonal 401-1º,08008 BarcelonaTel. (34 93) 416 0011 / 237 1595 Faks: (34 93) 415 2366 E-post: Hispaania saatkond Tallinnas Liivalaia 13/15 - 6, 10118 Tallinn Tel 667 6651 Faks 631 3767 Tel 667 6658 (konsulaarinfo) E-post |
 |
| HISPAANIA |
Avaleht > Reiside sihtriigid > Hispaania
Arete Travel OÜ, Kuusekännu tee 1 Muuga küla, Viimsi vald, Harjumaa 74004, tel (+372) 5210831,